News

Seened - Eesti Seened - Söögiseened

2011-08-26

Seened - Eesti Seened - Söödavad Seened :

 

Seeni leidub igal pool meie ümber ning neil on täita tähtsad ökoloogilised funktsioonid. Paljud seened lagundavad surnud orgaanilist ainet, näiteks loomade ja taimede jäänuseid. Seente teine tähtis ülesanne on teha metsades koostööd puudega ja moodustada mükoriisat. mis aitab puujuurtel koguda vett ja mineraale ning saab vastu puus toimuval fotosünteesil tekkivat suhkrut.

Seene seda osa, mida me korjame ja sööme, nimetatakse viljakehaks , see moodustab üksnes väikese osa kogu seenest. Viljakeha ülesanne on moodustada eoseid - mikroskoopiliselt väikseid paljunemiskehi, mis soodsates oludes võivad hakata kasvama ja luua seeneniidistiku ehk  mütseeli. Mütseel ongi seene kõige suurem osa ja kujutab endast suurt hüüfide võrgustikku. Hüüfid on peened seeneniidid, millest seen koosneb. Seenemetsas võib mütseeli märgata harva, sest see on peitunud maasse, kõdunenud taimejäänustesse jms.

Neid seeni, mille viljakeha on nii suur, et seda on võimalik palja silmaga näha, nimetatakse suurseenteks.  Osa seentest sisaldavad toiduks kõlbmatuid aineid ja võivad põhjustada väga raskeid mürgistusi. Samas peetakse sadakonda põhjamaades leiduvat seent väga headeks söögiseenteks.

  

Austerservik / Ere Pilvik / Hallipiimane riisikas / Harilik murumuna / Kamperriisikas / Kaseriisikas / Kevadkogrits /

 Kirbe pilvik / Kitsemampel / Kollane pilvik / Kollariisikas / Kukeseen / Kuldriisikas / Kuuseriisikas / Külmaseen /

Kännumampel / Mage pilvik / Mürkel / Männiriisikas / Oranzh riisikas / Pilvik / Piparriisikas / Põdramokk / Porgandriisikas /

 Puravik / Rädipiimik / Seaseen e. Tõmmuriisikas / Soomustoorik / Soopilvik / Suur sirmik / Timpnarmik / Tore riisikas /

Tuhmuv pilvik  / Veinipunane pilvik / Viltriisikas / Väävelriisikas /

SEENED RAVIMINA

SEENEKASVATUS

 

 

Austerservik_SeenedAUSTERSERVIKU  KASVATUS

 

 

 


 Pleurotus ostreatus

Tunnused: kübarad kuni 15 cm läbimõõdus, külgmiselt puidule kinnitunud, paksud, lihakad, pealt kreemikashallid, tumepruunid, hallikaslillad või violetjasmustad

 

Kasvukoht: lehtpuukännud ja elavate tüvede surnud osad

 

Esinemisaeg: septembri lõpust novembrini

 

Suhteliselt harva kõikjal Eestis.

 

 

 

 

Selle seene suured, lihakad kübarad kasvavad enamasti hulgakesi otsekui riiulitena üksteise kohal, harvemini üksikult või kahe-kolmekaupa koos. Eoslehekesed on noorena valged, vanemana helepruunid. Eoslehekestelt suurel arvul vabanevad eosed moodustavad tihti kübaratele valge eospulbrikihi. Austerservik vajab viljumiseks madalat temperatuuri ja seepärast ilmub ta lehtpuudele hilissügisel ning püsib tugevate külmade saabumiseni, soojadel talvedel võib ta viljuda kuni kevadeni. Tavalisem on ta parkides ja aedades, harvemini kasvab metsas. Austerservik on kõrgelt hinnatud söögiseen, mida viljeldakse paljudes maades ja ka Eestis iga aastaga järjest rohkem. Koduaias võib igaüks proovida austerservikut ise kasvatada haavapakul, mis nakatatakse austerserviku kultuurmütseeliga ja kaevatakse poolest saadik mulda, et temas püsiks niiskus.

 

Austerservikuga sarnaneb kopsservik, mis sageli kasvab sügisel ja kevadel lehtmetsades ja parkides surnud lehtpude tüvedel. Tema kuni 10 cm suurune kübar on valkjas kuni kahvatupruunikas, vähem lihakas ja mitte nii maitsev kui austerservikul.

 

Austerservik

 

Austerservik on väga maitsev söögiseen ja tarvitamiseks kõlbulik ilma kupatamata. Sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente. Rasvasisaldus kuni 3%, kalorsus 34 kcal/100g, seega on austerservik väga hea dieettoiduaine. 

Austerservik on austrikarbikujulise viljakehaga, serviti puutüve külge kinnituv seen, mis kasvab metsikult lehtpuude tüvedel ja kändudel. 

Meil kasvatatavad austerservikud on tavaliselt hallikat värvi, kuid võib leida ka mitmeid teisi värvitoone, alates väga heledast koorevärvi beezhist kuni pruunini ning heledast hõbehallist kuni violetse ja vahest isegi musta värvini. 

Maitsepoolest nad ei erine, kuid kuumutamisel tuhmuvad enamik heleda  värvitooniga seened. 

Viljaliha on hele, tugev ja meeldiva seenemaitsega, ning tugeva seenelõhnaga. 

Söögiks kasutatakse austerservikuid samal viisil kui shampinjone, ka võib austerservikuid paneeritult tervelt praadida.

 

 

 

Ere_pilvik_Seened

 

 Russula xerampelina coll

 

 

 

 

 

Ere pilvik

 

 

Kübara värvus varieerub punase tumedatest varjunditest pruuni, hallika või oliivroheliseni.

Eoslehekesed on piimvalged ja muutuvad puudutamisel pruuniplekiliseks.

 

Jalg on enamasti rohkem punakates toonides. Seeneliha on algul valge, kuid muutub vanadel seentel või pärast puudutamist kollakaspruunikaks.

 

On parimaid söögiseeni.

Seene vananemisel või kuivatamisel tugevneb iseloomulik heeringalõhn, kuid see kaob toiduvalmistamise käigus.

Maheda maitsega. Sobib kasutada eelnevalt kupatamata.

Säilitamine sügavkülmutatult ja kuivatatult.

 

 

 

Hallipiimane_riisikas_Seened

 

 

 

Hallipiimane riisikas

 

Ainult kaskedega moodustab mükoriisat veel hallipiimane riisikas (L. vietus): hele- kuni tumehalli kübaraga (läbimõõt kuni 8 cm), sageli violetja tooniga, keskpaigas tumedam, vöötideta, limane. Eoslehekesed valkjaskollakad, tihti hallilaigulised või hallide tahkestunud piimatilgakestega. Jalg on kübarast veidi heledam, kuiv. Valge piimmahl muutub õhu käes halliks ja tahkestub tilkadena. Seen on toorelt kibe, nõrgalt mürgine, kuid kupatatult söödav. Hallipiimane riisikas on meie metsades üks sagedasemaid riisikaid üldse, ta viljakehad ilmuvad juba juulis ja me võime neid leida hilissügiseni.

Peale nimetatute võib kase alt leida veel teisigi riisikaid, mis moodustavad mükoriisat paljude puuliikidega, sealhulgas kaskedega, näiteks valge ja lõhnav riisikas, tõmmu ja pruun riisikas, harjas-, näsa-, mülgas-, väävel- ja tavariisikas.

Riisikad mis eritavad porgandivärvilist või veinpunast mahla on head söögiseened. Kõik riisikad mis eritavad valget või kollast mahla on tavaliselt söödavad vaid kupatatult.

 

 

Harilik_murumuna_Seened

 

 

Harilik murumuna

Ei marineerita. 
Süüakse noori seeni,kui seene liha on veel puhas valge. Ei kupatata vaid praetakse värskelt pannil sibula ja võiga ning soovikorral võib lisada hapukoort. Sobib paneeritult praadida, süüa täiest toorelt soola ja pipraga.

 

Kamperriisikas_Seened

 

 Kamperriisikas

 

Kamperriisikas sarnaneb välimuselt männiriisikaga, kuid on palju õrnem. Seene vilja keha on punakaspruun.Piimamahl ei ole kibe. Värskelt on seen lõhnata, kuid kuivatatult omandab väga tugeva ja iseloomuliku lõhna. Kamperriisikat tuleb kupatada. Tarvitatakse liha-, kala- ja köögiviljatoitude maitsestamiseks ja lisandiks.

 

Kaseriisikas_Seened

 

 

 

Kaseriisikas

 

 

 

Pärast kupatamist kuulub heade söögiseente hulka. Kupatada 10 min. rohkes vees, pärast kupatamist tuleb vesi ära valada.

Kibeda piimvalge mahlaga, värskelt ilma kupatamata on mürgine.

Sobib hästi marineerimiseks.

Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus. Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja.

Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.

 

 

Kevadkogrits

 

 

Kevadkogrits

 

Kevadkogritsad võib leida liivastest männikutest ja sihiservadelt mai algul, toomingate õitsemise ajal. Need pruunid voldilised mügarikud torkavad kevadiselt lagedal metsaalusel hästi silma. Kevadkogritsa kübar on ebakorrapärase kujuga, voldilis-kääruline, punakaspruun, kuni 10 cm kõrge, jalg valge või roosakas. Kogrits armastab kasvada vanade männikändude läheduses ja metsasihtide servadel, aga ka rohtunud metsaservadel ja lagendikel.

 

 

Kevadkogrits on tavaline kogu Eestis, kohati kasvab teda lausa massiliselt. Esimese kevadise seenena korjatakse teda usinalt ning tarvitatakse toiduks. Õigesti toiduks töödelduna on kevadkogrits söödav, kuid tegelikult on ta ohtlikult mürgine ja võib raskemal juhul isegi surma põhjustada. Kevadkogritsas sisalduvad mürkained lenduvad kuumutamisel kergesti ja tänu sellele muutuvad ilma kaaneta potis kupatatud või isegi lahtisel pannil praetud seened enamasti ohutuks. Mingil juhul ei tohi kevadkogritsaid küpsetada mikrolaineahjus, sest siis ei hävi mürkained ja raske mürgistus on vältimatu.

 

Kogritsad armastavad jahedat ja vihmast kevadet, siis püsivad nad kaua värsked ja ilusad ning neid võib korjata mai lõpuni. Kui aga maikuus juhtuvad olema päikeselised ja soojad ilmad, siis närtsivad nad kiiresti: otsekui vajuvad kokku ja muutuvad mustalaigulisteks.

 

Teine kevadine kogritsaliik on hiidkogrits (Gyromitra gigas), kes on heleda pruunikas-ookerja kübaraga ja kasvab lubjarikka mullaga segametsades okaspuukändude läheduses. Ta sisaldab samu mürkaineid mis kevadkogritski, kuid vähemal määral ja teda ei peeta nii ohtlikuks mürkseeneks kui kevadkogritsat. Ilusad leida ja vaadata on aga mõlemad.

 

 Kirbe_pilvik_Seened

Kirbe pilvik

 

 

Läikiva erkpunase kübaraga kirbe pilvik on põletava kibeda maitsega. Selle kübar on noorena poolkerajas, vanemana lamedam.

Kirbe pilvik on väga sageli esinev seen.

See ei sobi söögiseeneks, selle söömine võib õrnema seedimisega inimestel põhjustada kõhuvalu.

 

Kitsemampel_Seened

 

Kitsemampel 

 Väga hea söögiseen. Seene liha on valge, õrn ja kollakas.

Väga hea maitsega.

Kasutatakse kupatamatult. Sobib praadimiseks, hautatult, salatiteks ja kastmeteks.

Kitsemampel kuulub hinnatud söögiseente hulka. Ta on hästi äratuntav üleni (ka eoslehekesed kübara all) ookerkollastes toonides seen. Kübar on meekollane kuni seemisnaha värvi, enamasti kurruline ning kaetud õhukese hallikasvalge kirmega. Jalal on enamasti veidi viltu asetsev õrn nahkne rõngas, mis puruneb kergesti ja võib küljest pudeneda. Mingit kotjat moodustist jala alusel, nagu kärbseseentel, ei ole. Tema ümar-mütsjal kübaral võib (eriti noortel seentel) näha hõbedast härmakirmet. Kuna kitsemampel kasvab vahel kõrvuti valge kärbseseenega, tasub tähelepanelikult vaadata igat korvi pandavat seent. Kasvab enamasti okasmetsades, kuid vahel võib esineda ka lehtpuumetsades. On väga hea söögiseen, kahjuks tihti ussitanud. Soovitav on korjata noori viljakehasid sest vananedes muutub seene jalg puiseks.

 

Kollane_pilvik_Seened

 

Kollane pilvik 

 Kasvab koos kasega niisketes segametsades ja rabades.

Keskmise suurusega, alguses kumera kübaraga, hiljem lameda ja nõgusaga nagu pilvikule iseloomulik.

Noore seene sidrunikollane värvus tuhmub kiiresti. Eoslehekesed on alguses valged ja hiljem koltuvad.

Viljaliha on valge ja maheda pähklimaitsega. Katsumisel muutub seen hallikaks.

Sobib kasutada eelnevalt kupatamata.

Säilitamine: sügavkülmutatult ja viiludena kuivatatult.

 

 Kollariisikas_Seened

Kollariisikas 

 

Kollariisikas [Lactarius scrobiculatus] on kogukas, kollane riisikas. Kübar on karvane ja selle valge piimmahl muutub lõikepinnal hetkega erekollaseks. Jalg on jässakas ja kõva, tumedate laikudega heledal pinnal.

Kollariisikas on kibe, mistõttu on põhjust teda eelnevalt kupatada.

 

 Kukeseen_Seened

Kukeseen 

 

Cantaharelleus cibarius

Kübar ja jalg on kollased, kübarasev tihti ebaühtlane või laineline. Seenekübara alumine külg on serva suunas hargnevate ja jalale laskuvate voltidega. 

Meie seenemetsade kaunitar kukeseen ei hiilga mitte ainult kauni välimusega, vaid on oskuslikul valmistamisel ka vähemalt sama maitsev kui Sampinjon, kirka värvi poolest aga annab viimasele isegi silmad ette.

Seeneliha on kollakasvalge ja piprase maitsega.

 Esimesed kukeseened ilmuvad meie leht- kui ka okasmetsadesse juba juunis- juulis ja soodsate ilmade püsimisel võib neid leida kuni hilissügiseni.

Valel käsitlemisel võivad kukeseened aga muutuda ootamatult vintsketeks ja kaotada oma hea maitse. Teisalt ei sisalda nn õige käsitlemine midagi keerulist või enneolematut. Seente puhastamisel tuleb vältida vett ning seened kuivalt puhtaks harjata, raputada või pühkida; äärmisel juhul võib hõreda kurna peale asetatud seened veega korraks üle kallata, misjärel tuleks kollased iludused kohe köögipaberiga kuivaks patsutada. Et seened järgneval kuumtöötlemisel vintskeiks ei muutuks, peab hoolega vältima kõrget temperatuuri ning liiga pikka kuumutamist.

 

Kukeseened sisaldavad A-vitamiini. Kukeseeni on kerge tunda nende iseloomuliku kuju ja kõva kollase liha poolest, mis kergesti ei rikne. Vürtsilõhnane ja maitsev. 

Metsaprahi eemaldamiseks on hea kasutada väikest laia otsaga pintslit kuid võid ka kasutada krobelise pinnaga riidest lappi või paberit. Seene jalad lõika ära, sest need on sitked. Loputa kiiresti, nõruta ja suuremad seened tükelda. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata, kastmeteks. 

Kukeseeni säilitatakse õhukindlalt suletud purkides, ka praetult.

 

 Kuldriisikas_Seened

 Kuldriisikas

 

 Lactarius volemus

 

Kübar on Kuldpruun, kollakaspruun kuni punakaspruun. Jalg on kübaraga sama värvi. Suur ja lihakas kuldriisikas on harva esinev suurepärane söögiseen.

Kübar on matt, punakaspruun ja servadest sisserullunud.

Tihedad eoselehed on koltunud ja jala külge kasvanud. Kübarast heledam jalg on jändrik ja allpool paksenev ja õõnes. Viljaliha on paks ja valkjas, lõikepindadel pruuniks värvuv. Seene lõhn meenutab heeringasoolvett, mis kaob toiduks valmistamisel.

Maitse on mahe, hea ning ei nõua eelnevalt kupatamist. Kõva viljaliha tõttu säilib see värskena veel mitu päeva pärast korjamist.

Kui neid hõrke seeni õnnestub rohkem korjata, tasub nende maitset nautida teistest seentest eraldi. Seeneliha on kõva ja tihke, sellepärast kulub toidu valmistamisele veidi rohkem aega kui teiste seente puhul- soovitavalt üle 20 minuti.

 

 Kuldriisikas_Seened

Kuuseriisikas 

 Kübar on oranz, tihti roheliselaiguline ringvöötidega. Eoselehed on heleoranzid. Kuuseriisika jalg on oranz ja seest õõnes.

Kuuseriisikas on kõrgeväärtuslik söögiseen, teda ei ole vaja kupatada, sest tema piimamahl ei ole kibe.

Meeldiv lõhn ja maitse.

Kuuseriisikad on väga maitsvad, kui kohe pärast korjamist neid võis praadida. Väga maitsev on ka kuuseriisikasupp, marineeritud kuuseriisikad. Samuti võib kuuseriisikaid ka soolata, kuid kuivatamiseks nad ei sobi sest kaotavad siis oma meeldiva lõhna ja maitse - maitse võib muutuda kibedaks.

Säilitatakse marineeritult, soolatult.

 

 Külmaseen_Seened

Külmaseen 

 

Armillaria mellea

 

Hea söögiseen. Seene liha on valge ja hea lõhnaga.

Hapuka maitsega.

Kasutatakse kupatatult seenesalatites, hautatult köögiviljadega ja soolamiseks.

Säilitatakse soolatult.

 

 Kännumampel_Seened

Kännumampel 

 

Kõrge maitseomadustega suvine seen.

Kupatatult, praetult seenekastmeteks.

 

 Mage_pilvik_Seened

Mage pilvik 

 

Russula vesca

Kasvab okas ja lehtmetsades, tihti lagendikel ja radade servedes.

Üpris tugeva viljalihaga, määrdunud roosa kuni lihapunane mage pilvik on hõrk söögiseen. See on keskmise suurusega, tihti madala jalaga.

Kübaranahk on sametjas pruunikaspunane, kergesti ärarebitav ja lõpeb enne kübaraserva, paljastades eoselehekeste servavöötme, palistuse. Eoselehekesed on külgekasvanud või laskuvad, värvuselt valged, muutvad vananedes enamasti pruuniplekiliseks.

Valge jalg on lühike ja juure kohal ahenev, säsikas ja märkimisväärselt kõva.

Viljaliha on valge ja maheda pähklimaitsega.

Sobib kasutada eelnevalt kupatamata.

Säilitamine sügavkülmutatult ja kuivatatult.

 

 Mürkel_Seened

Mürkel 

 

Päritolu:Huumusrikastes metsades ja niitudel

Ümarmürkel ja kuhikmürkel on õrnad ja kergesti murduvad seened. Sisaldavad rohkesti D-vitamiini. Mürklid ilmuvad pärast lume sulamist. Nad on väga maitsvad seened ega vaja kupatamist. Neid on vaja ainult puhastada ja külma veega hoolega loputada, et eemalduks seenemütsikese voldilise välispinna küljes olev liiv. Mürklitega peaaegu ühel ajal kasvavad kevadkogritsad.

Meeldiva lõhna ja hea maitsega.

Mitmesugused seenetoidud.

Mürkleid säilitatakse õhukindlalt suletud purkides ja on maitsvad kuivatatult.

 

 Männiriisikas_Seened

Männiriisikas 

 

Männiriisikas on väga kibeda piimamahlaga.

Kibeda maitseline.

Männiriisikat tuleb kupatada 30 minutit või leotada 12 tundi külmas vees, kuid sellest hoolimata püsib tema kibemaitse. Pärast leotamist keeda 5-10 minutit soolases vees. Männiriisikat on kõige otstarbekam tarvitada soolatult koos teiste sügiseste seentega.

Säilitatakse marineeritult ja soolatult.

 

 Oranzh_riisikas_Seened

Oranzh riisikas 

 

Lactarius mitissimus

Sarnane kuldriisikale – värv kuldpruun või ereoranzh.

Selle kübar on nööbisarnaselt lame ja jalg sihvakas. Laiad eoselehed on pruunikasvalged. Valge piimmahl ei muuda kuivades oma värvi.

Väiksekasvulisena ja üsna haruldasena kasvab ta lehtmetsades ja kuusemetsades ja hooaeg augustist oktoobrini.

Söödav seen on see siiski ja kõlbab üles korjata ja koos teiste riisikatega toiduks valmistada.

 

 Pilvik_Seened

Pilvik 

 

Pilvikuid on palju erinevaid liike, neist kirbe pilvik on mürgine. Paljud pilvikud annavad õigel käsitsemisel väärtusliku hoidise. Soopilvik on väärtuslik söögiseen. Seenekübar on lihav ja jalg jäme. Tuhmuv pilvik on samuti hea söögiseen. Murdekohas muutub ta tumedaks - hallikaks. Pilvikud puhastatakse metsaprahist pintsli või lapi abil. Pilvikutel eemaldatakse "nahk" seenekübaralt, vanematel pilvikutel ka liistakud kübara alt.

Seened loputatakse kiiresti. Noored pilvikud poolitatakse, vanemad lõigatakse tükkideks.

Soopilvik on meeldiva pähklimaitsega.

Kupatatult ja soolatult tarvitatakse seenekastmeteks, salatiteks ja hautisteks koos köögiviljadega.

Õhukindlalt suletud purkides ja soolatult.

 

 Piparriisikas_Seened

Piparriisikas 

 

Lactarius piperatius

Küllaltki harva esinev liik. Kübara suurus või olla 8-20 cm. Piparriisikas on valge,  sile, kergelt lehtrikujulise kübaraga, suureviljakehaga, liharikas ja paks seen. Piimmahl on valge ja kibeda maitsega. Kasvab huumusrikka pinnasega lehtmetsades.

Vajab kupatamist.

Sobivam tarvitada soolatult.

 

 Põdramokk_Seened

Põdramokk 

 

Põdramokk on väga hea söögiseen. Seene liha on kõva, valge, vananedes muutub hallikaspruuniks.

Sobib suppideks, kastmeteks, praetult ja hautatult kartulite ja köögiviljadega.

 

 Porgandriisikas_Seened

Porgandriisikas 

 

Lactarius deliciosus

Välimuselt väga sarnane kuuseriisikale, kuid seenejalal on täpilised augud ja kübarel ei ole rohelist värvi. Seene piimahl on enamasti porgandpunane, vahel on ka rohekas. Kas vab mändide läheduses. On harvem esinev seeneliik kui kuuseriisikas.

Kübara läbimõõt 5-15 cm, keskelt nõgus, lame, oranzh ning silmatorkavalt triibuline.

Eoslehed on porgand punased, jalg lühike ja oranzh, kaetud valgete ebemete ja aukudega. (Võib esineda ka ilma aukudeta)

Meeldiva lõhnaga, maheda maitsega.

Kõrgelt hinnatud, maitsev söögiseen.

Ei vaja kupatamist.

Säilitatakse kuivatatult ja sobib ka külmutamiseks, soolamiseks ning marineerimiseks. 

 

 Puravik_Seened

Puravik 

 

Pildil haavapuravik. Puravikud ilmuvad hilissuvel. Kivipuravik on väärtuslik söögiseen. Seened puhastatakse, vanematel seentel eemaldatakse ka torukesed seenekübara alt. Puravikud loputatakse ja nõrutatakse, suuremad seened tükeldatakse. Kivipuraviku jalg on jäme ja toitaineid sisaldav. Jalgadelt kaabitakse väline tumedam kiht ära, nad tükeldatakse ja säilitatakse koos seenekübaraga või eraldi nõus. Või-, liivtatik, haavapuravik ja veel mõned teised puravikud on head söögiseened. Võipuravikul eemaldatakse limane kelme seenekübaralt, ülejäänud osas on eeltööd samasugused, mis kivipuraviku puhul.

Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks.

Kivipuravikku säilitatakse õhukindlalt suletud purkides või marineeritakse, samuti säilitatakse neid ka praetult ning sobivad ka kuivatamiseks. Võipuravikku säilitatakse õhukindlalt purkides ja ka marineeritult.

 

 Rädipiimik

Rädipiimik 

Lactarius vellereus

 

Rädipiimik on nagu piparriisikaski, vananedes muutub kollakaks.

Tarvitatakse kupatatult ja peamiselt soolatakse.

Säilitatakse soolatult.

 

 Seaseen_e_Tõmmuriisikas_Seened

 Seaseen e. Tõmmuriisikas

 

Tõmmuriisikas [Lactarius turpis] on keskmise suurusega või suur seen, mille värv varieerub kollakasrohelisest tumeda tõrvapruunini. Kübara peenviltjas, heledam serv on sisserullunud. Eoselehed on tihedad, koltunudvalged ja vananedes tekivad nendele pruunid laigud. Lüheldane jalg on kübaraga sama värvi või sellest heledam, jäme ja säsikas. Valge viljaliha on paks ja tihedakoeline, ja sellest nõrgub rohkesti puhasvalget piimmahla 

Maitse on põletavalt kibe.   

Ometi on uurijad leidnud selles sisalduvat väikeses koguses tugevatoimelisi aineid.  

 

 

 Soomustoorik_Seened

Soomustoorik 

 

Soomustoorik on söödav seni, kuni seene liha on pehme; jalga ei kasutata, seene kübara nahk eemaldatakse. 

Head maitse omadused.

Kasutatakse kupatamatult. Sobib suppideks, puljongiteks ja praetult munatainas.

 

 Soopilvik_Seened

Soopilvik 

 

Russula paludosa

Suur ja purpurpunane soopilvik on väikesest peale lihaka kübara ja jalaga. Kübar on noorel seenel kumer, vanemal lai ja lame. Eoselehekesed on koltunudvalged või peaaegu valged, kübara servas tihti punakad. Jalg on pikk ja valge, punaka varjundiga, seest poorne. Valge viljaliha on habras ja kergesti murenev.

Vanadel seentel võiks kübaranaha maha koorida.

Maitse on mahe, aga noorel seenel võib olla kergelt mõrkjas.

Soopilvik kasvab männimetsades ja rabades, hooaeg algab kohati juba juulis.

Rohke saagikusega, hea söögiseen, mis sobib paljudesse toitudesse eelnevalt läbi kupatamata.

Kübaranaha värv on vees lahustuv ja võib värvida roa roosaks.

Säilitusviisidest sobib külmutamine ja viiludeks lõigatuna kuivatamine.

 

 Suur_sirmik_Seened

Suur sirmik 

 

Sirmikut tarvitatakse kupatamatult. Seene liha on valge, õrn ja mahlane.

Sirmikut võib tarvitada praetult ja hautatult koos köögiviljadega ja shnitslina.

 

 Timpnarmik_Seened

Timpnarmik 

 

Hydnum repandum

Kasvab tihti suurtes gruppides. Seene liha on kollakasvalge ja tugev.

Hea maitsega söögiseen.

Kasutatakse nagu põdramokka.

Sobib marineerimiseks, külmutamiseks.

 

 Tore_riisikas_Seened

 Tore riisikas

 Tore riisikas [Lactarius repraesentaneus] on suurekasvuline, lihakas ja limane seen., mis värvub vigastatud kohtadest lillakaks. Kollane kübar on nõrgalt vöödiline ja karvane, eriti servadest. Noore seene kübaraservad on sügavalt sisserullunud. Jässakas jalg on ühtlase jämedusega või juure kohalt paksem, laiguline, seest õõnes. Piimamahl on vesiselt valge ja see värvib lõikepinna lillaks.

Maitse pisut mõrkjas, nii et pikaajaline kupatamine ei ole vajalik.

Säilitamine nagu teisigi riisikaid pärast eeltöötlemist soolata või külmutada.

 Tuhmuv_pilvik_Seened

 Tuhmuv pilvik

 Russula decolorans

Keskmise suurusega, oranzh või tellisekarva.

Eoslehekesed on helekollased.

Viljaliha on habras, algul valge, aga lõikepindadel ja vanemana hallikas.

Kasvab rabades ja palumetsades.

Mahe ja hea söögiseen. Sobib kasutada eelnevalt kupatamata.

Säilitamine sügavkülmutatult ja kuivatatult.

 Veinipunane_pilvik_Seened

Veinipunane pilvik 

 

Russula obscura

Keskmise suurusega või üsna suur, veinikarva punase kübaraga pilvik. Kübar on alguses kumer, vanemana lamedam. Eoselehed on valged või kollakad. Jalg on sile ja valge. Viljaliha on habras, alguses valge, aga vanemana ja kuivades hallikas.

Kasvab okasmetsades sageli juba alates juulikuust. Sageli esinev seen.

Noor seen on mahedama maitsega kui vana. Sobib kasutada eelnevalt kupatamata.

Säilitada võib omas mahlas sügavkülmutatult või viiludena kuivatatult. Kuivatades muutub seen hallikaks.

 

 Viltriisikas_Seened

 Viltriisikas

 Siirde- ja madalsoodes sookaskede all rohu sees kasvab viltriisikas (L. scoticus), mida varem on peetud karvaseks riisikaks. Ent tema viljakeha on väiksem ja õrnem kui eelmistel liikidel: kübara läbimõõt kuni 6 cm, jalg pikk ja peenike, silinderjas. Viltriisika viljakeha on üleni valge, vanadel viljakehadel võib kübara keskpaik kolletuda, kübar on üleni paksult peenkarvane. Temagi piimmahl on valge ja kibe, kuid kupatamisel kibedus kaob.

 Väävelriisikas_Seened

Väävelriisikas 

 

Lactarius thejogalus

Väävelriisikas  on väike ja habras, helepruun liik, mille piimmahl on vesijasvalge, kuivades väävelkollane. Sihvaks, helepruun jalg on seest poorne.

Maitse on kergelt mõrkjas, aga seent võib kasutada ilma eelnevalt kupatamata.

 

  http://www.toidutare.ee/termin.php?g=630&start=21 

 

 

 
   


;
 

 

 

 

 SEENED RAVIMINA

 

Seente suurim väärtus: nende rakkude koostisesse kuulub kuumas vees lahustuv tselluloositaoline polüsahhariid — b-glükaan. Kui pidevalt süüa mitut liiki seeni, aitab see organismil säilitada keskkonnastressist hoolimata loomulikku immuunsust paljude haiguste suhtes, sealhulgas ka vähkkasvaja rakkude suhtes. 

 

1960. a. eraldati Jaapanis šiitake  (Lentinula edodes) seene viljakehast vähiravis kasutatav polüsahhariid LENTINAAN. Üks milligramm seda ainet maksab Jaapanis 150 dollarit ja muidugi ei jaksa enamik abivajajaid seda osta. Seente polüsahhariidid mõjutavad vähirakke immuunsüsteemi tugevdamise kaudu, st. organismi loomuliku vastupanuvõime parandamisega.

 

 Polüsahhariide leidub paljudes seentes, kuid enamasti kallatakse see väärtuslik aine ära koos kupatamisveega. Veel sisaldavad šiitake, austerservik, sametkõrges, läikvaabik, marmorservikheinik, tume tupplehik, paljas kõrvtarrik ning veel mõningad seened kuuma veega ekstraheeritavat ainet, mis hoiab ära pärilikkusaine (DNA) soovimatuid muutusi (mutatsioone).

 

Seeni kasvatatakse tee, kohvi, õlle, tärklise, puidu, lina, kanepi ja puuvillatööstuse jääkidel.

 

Šiitake tugevdab immuunsüsteemi, vähendab kolesteroolsisaldust, alandab vererõhku ja veresuhkru taset, vähendab stressi ja kehakaalu, ka on tal tromboosivastane toime. Veel aitab ta ära hoida neeru- ja maksakahjustusi ning säilitada seksuaalset võimekust. Šiitake preparaate on kasutatud viirushaiguste, sealhulgas ka B-hepatiidi ja aidsi raviks.

 

Seente väärtuslik toime ilmneb, kui neid pidevalt tarvitada. Hiinas lisatakse supile alati.

 

600 $ maksva lentinaani preparaadi 30 annuse süstimisega võrdse efekti võivat saavutada 90 g värskete või 9 g kuivatatud šiitake seente iga päevase lisamisega toidusse. Šiitake liigtarvitamisest esinevaid kõrvalnähtusi esineb haruharva ning need piirduvad enamasti kõhulahtisuse või puhitustega. 

 

Šiitakest pisut vähem võimekas on austerservik. Austerserviku asemele on tulemas gurmaanide seas populaarsed kuning-austerservik (Pleorotus eryngii), mugul-austerservik (Pleorotus tuber-regium), servik-heinik (Hypsizygus ulmarius) ja marmor-servikheinik (Hypsizygus marmoreusus). Viimane kasvab hästi kasepuu toormel ning ta toime immuunsüsteemi tugevdajana olevat isegi tugevam šiitakest. 

 

Väga hinnaline (450 g maksab 400 dollarit) ravimseen on meil haruldane läikvaabik (Ganoderma lucidum). Teda kasvatatakse puidujäätmetel Hiinas, Jaapanis, USA-s.

 

Meil mittesöödavaks peetud kirju tagel e. kirju kõbjas (Trametes versicolor, sün. Coriolus v.) on parim vahend krooniliste haiguste puhul. Aitab diabeedi, gripi, hepatiidi jt. viirushaiguste, immuunsüsteemi nõrgenemise, akne, päikesepõletuse, tselluliidi, bronhiidi, astma vastu. Ta ei kahjusta maksa ega kurna neerusid. Tagelist tehtud preparaadid PSP ja PSK konkureerivad lentinaaniga.

 

Eestis kasvav putukavastsete parasiit harilik kedriktõlvik (Cordyceps militaris) aitab kopsutuberkuloosi, vanadusnõrkuse ja kehvveresuse puhul.

 

Hiina kedriktõlvikust (Cordyceps sinensis) 120 kraadi juures autoklaavimisel saadud preparaat on efektiivne, kasutamisel kaob alkoholsõltuvus ja pooled diabeetikud vabanevad insuliini vajadusest.

 

 

 

SEENEKASVATUS

Seente korjamine ei tee kahju seeneniidistikule, küll aga mõjutab tallamiskoormuse kasv ja lageraied on mükoriisaseentele hävitavad. Inimmõju vähendab söögiseente kasvatamine. Suur sirmik (saprobiont) ja austerservik on antagonistid juurepessule, seega nende seente olemasolu metsas parandab puistu tervislikku  seisundit.
 
Maailmas on katsetatud üle saja seeneliigi kasvatamist, 65 liigi puhul on jõutud viljakandvuseni ja tööstuslikult kasvatatakse 12 liiki. Kasvusubstraadina kasutatakse odavaid ja kättesaadavaid materjale:
teraviljapõhku, peenestatud maisitõlvikuid ja -varsi, pilliroogu, 
puidutöötlemis- ja raiejäätmeid,
mädanikega sortimente,
settekaevude muda ja olmejäätmeid.
Seeni kasvatatakse ka tee, kohvi, õlle, tärklise, puidu, lina, kanepi ja puuvillatööstuse jääkidel.
Metsamehi huvitab puitu lagundavad seened. Euroopas, Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvatatakse järgmisi söödavaid puiduseeni,  E - Eestis looduslikult kasvav:
 
austerservik — Pleurotus ostreatus   Eestis on saadud häid tulemusi, E
floriida servik — Pleurotus floridae
šiitake — Lentinus edodes    Eestis välistingimustes talveõrn
külmaseen — Armillaria matsutake
juudakõrv        — Hirneola auricula-judae
kännumampel — Kuechneromyces mutabilis E
sametkõrges — Flammulina velutipes E
 

 

 

 

 AUSTERSERVIKU  KASVATUS

 

Austerserviku kasvatamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja odavam kui kultuuršampinjonide kultiveerimine. Servikud on hea maitse ja meeldiva välimusega, nad ei vaja kupatamist, sobivad roogade valmistamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Kuivatatult või pulbrina kasutades on seened hinnatud maitseainena, kusjuures erinevad seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel,  kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla,  väikelapsed ja mõned vanurid peavad loobuma seenetoitudest. Seente koostis (%) ja kalorsus: vesi 89,2, valgud 3,1, rasvad 0,4, süsivesikud 1,1, kiudained 1,2,soolad 0,8 ja energia 33 cal/100 g kohta. Vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, vähesel määral A-, C-, D- ja  K-vitamiini.

Austerservik toitub tselluloosist ja ligniinist, seega puidust, õlgedest, viljakestadest, paberist jm. neid aineid sisaldavatest materjalidest. Kultuuris olevad seenevormid arenevad kõige paremini haaval aga vastuvõetavad on kõikide lehtpuude puit. Üliharva on leitud austerservikut ka kuusepuidul. Seeneniidistik areneb hästi hiljuti surnud puidul, kus ei ole teisi seeni, elusatele puudele ei ole seen ohtlik.  Kasvatamiseks on sobivamad haavapakud, millest rajatakse nn. seenepeenrad.

 

 Levinud on ka hooldusraielankidel lehtpuukändude nakatamine teramütseeliga maikuus. Vähemalt  15 cm läbimõõduga kännult saetakse 5…7 cm paksune ketas, värskele lõikepinnale raputatakse ühtlase kihina terapaksuselt 100…150 g teramütseeli. Mütseel kaetakse lõigatud kettaga, mis lüüakse paari naelaga kännu külge tagasi. Hooldamist kännud ei vaja. Saak sõltub ilmastikust, eriti suviste sademete hulgast. Esimesed seente viljakehad ilmuvad kändudele hilissügisel. Saak ei ole suur, 100…300 g kännu kohta. Kahe järgneva aasta saak on tunduvalt suurem, ligi kilogramm. Viljakandvus kestab 3…6 aastat, kogusaak 20…25 cm läbimõõduga kännult on 4…5 kg seeni, sest seen kasutab toitumiseks kännult lähtuvaid juuri. Lisaks sellele on austerserviku kasvandus soodne uuele kasvavale metsale: austerservik kiirendab kändude lagunemist ja toitainete pääsemist ringlusse,

tõrjub tagasi külmaseened ja juurepessu,

austerserviku mütseel lagundab parasiitseid nematoode. 

 

 Intensiivse kasvatamise puhul kasutatakse põhukottidel kultiveerimine. Viljakehade arengu vallandab kiire temperatuuri langus nn. temperatuurišokk. Erandina enamikest seentest vajab austerserviku viljakeha arenemine valgust.

Pakkude nakatamiseks kasutatakse teramütseeli, mis on labaoatooriumis seenega nakatatud viljaterad. Elus serviku teramütseel on valge seeneniidistikuga (“hallitusega”) kaetud viljaterad mis on hea aniisi ja seene lõhnaga. Seda saab säilitada kilekottides mõne miinuskraadi juures. 

 

Keskmine haava seenepakk (läbimõõt ca 20 cm, pikkus 30 cm) annab kolme aasta jooksul kuni kolm kilo seeni, järgmistel aastatel on seenesaak kesine ja majanduslikult ei ole tulus. Sügise jooksul annab istandus kaks-kolm saagilainet, kevadel võib leida üksikuid seenekogumikke. Austerservik talub külmumist, seetõttu on viljakehi leitud isegi pikkadel sulaaegadel talviti.

Seeneistandus rajatakse varjulisse kohta, kus õhuniiskus on suurem ja varustatakse niisutussüsteemiga. Kuivadel aegadel udutatakse seenepakke, vajadusel mitu korda päevas. Korjamisvalmid on seened kübara läbimõõduga üle 5-6 cm, suurimate kübarate läbimõõt on kolm korda suurem. Korjatakse vähemalt kaks korda nädalas.

 

Austerserviku kasvatamine haavapakkudel

 

Austerserviku pakkudel kasvatamiseks valitakse välja tasane, tuulevarjune ja kergema pinnasega ala hõreda metsa all. Põhjavesi peab olema sügavamal, kastmisvesi kergesti kättesaadav. Suuremates austerserviku kasvandustes on rajatud statsionaarsed  vihmutusseadmed. Maapind puhastatakse risust ja alustaimestikust, võimaluse korral see küntakse üles või kaevatakse läbi. 

 

Seenepakupeenarde jaoks on soovitav kaevata tranšee. Nakatatakse maikuus.

 

Substraadiks sobivad värskelt saetud või mitte üle kuu seisnud haava, pärna, lepa, kase, papli jt. lehtpuude pakud läbimõõduga üle 15 cm. Puit võib olla südamemädanikuga, sellised pakud kasvavad kiiremini mütseeliga läbi, hakkavad varem saaki andma ning saak võib olla isegi suurem kui mädanikuta puidult. Vahetult enne nakatumist saetakse puit 30 cm pikkusteks pakkudeks. Puidu niiskusesisaldus peab olema 70...80 %. Selleks võib kuivemaid pakke enne nakatamist 2...3 päeva vees leotada. Paku otsast saetakse jällegi ära 5 cm paksune ketas, lõikepinnale puistatakse 100 g teramütseeli ja puiduketas lüüakse naeltega paku külge tagasi. Seejärel kaevatakse pakud kohe maasse, mütseeliga otsaga allapoole. Kolmandik pakust jääb maa peale. Pakud pannakse ridadesse üksteisest 15...20 cm kaugusele, ridade vahega 30...50 cm. 3...4 pakkude rea vahele on soovitav jätta laiem vahe teeks. 100 m2-le mahub 400...450 pakku. Pinnas pakkude vahel tallatakse tihedalt kinni ja kaetakse liigse aurumise ning seente viljakehade mullaga määrdumise vältimiseks õlgede, sambla, saepuru või laastudega. Kohe pärast pakkude maassekaevamist tuleb neid ohtralt kasta. Pakke kastetakse kogu suvi 1...2 korda nädalas.

 

Pakkude nakatamiseks võib kasutada ka nn. põhjameetodit. Masse kaevatakse 20 cm sügavune auk, mille põhi tasandatakse ja tihendatakse paku otsaga tampides. Augu põhja puistatakse 150 g teramütseeli, pakk pannakse auku ja tihendatakse mullaga. Nii kulub küll vähem tööjõudu, kuid teramütseeli läheb rohkem ja nakatumine on väiksem.

 

Kastmissüsteemi puudumisel võib soovitada pakkude virnas nakatamist. Pakud asetatakse tihedalt üksteise kõrvale, nende ülemised otsad kaetakse 1 cm paksuse teramütseeli kihiga. Neile laotakse järgmine pakkude kiht teramütseeliga jne. Kõige ülemistel pakkudel asetatakse teramütseeli peale puiduketas. Kogu virn kastetakse hoolikalt läbi ja kaetakse kilega. Õhuniiskus kile all peab olema 90...100 %, mis tagatakse korrapärase kastmisega. Kõige sobivam õhutemperatuur mütseeli kasvuks on 20...25 kraadi. 2...3 kuu pärast on pakud mütseeliga hästi läbi kasvanud. Augusti teisel poolel kaevatakse nad ühekaupa 3...5 cm sügavuselt masse seenekasvanduse jaoks valitud paigas. Esimesed viljakehad ilmuvad juba 1...3 nädalat pärast pakkude masse kaevamist.

 

Nakatamismeetodist olenemata algab seente viljakehade moodustumine ilmade jahenemisel, septembri teisel poolel. Viljakandvus kestab mitme lainena püsivate öökülmade saabumiseni. Ajutiste ilmasoojenemiste korral võib viljakehade kasv uuesti alata. 4...5 aastaga on pakud seente poolt lagundatud, toitained ammendatud ja viljakandvus lakkab. Pakud kaevatakse maast välja ning komposteeritakse, seenekasvandusse tuuakse uued pakud, need nakatatakse ja tsükkel kordub.

 

 

 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Add Site, Submit URL Directory

 


*

Disclaimers * Hoiatused

Submit to Twitter! Digg It! Add Site Facebook! Add Site to Blogmarks! Submit your Link to Blinkslist! Web Directory to del.icio.us! Add Site to newsvine! Add Directory to myspace! Add Directory to multiply! Submit to blogger.com! Submit to google bookmarks! Submit to linkagogo.com! Submit to meneame.net! Submit to tagza.com! Submit Directory to dzone.com! Submit Directory to thisnext.com! Submit Directory to buddymarks! Submit to mister-wong! Submit to Technorati!

Home| New Submitted Links| Add Site| About| Terms| Contact Us | Horoscope | TV Kavad | Äikesetormid Reaalajas | PayPal | Disclaimers | Hoiatused